Oi pele, mis see nüüd oli??? Tartu etappi ootasin küll kerge ootusärevusega, aga poleks arvanud, et sellest selline üritus tuleb.
Juba stardis aeti pea korralikult sassi. Peale esimest punktivõttu tuli lahendada lisaülesanne - leida ovaaliga märgitud ala seast garaažiuste summa. Kiiruga lugedes jäi märkamata kõige olulisem nüanss ning esimesed mõned sajad meetrid jooksin korralikus hämmingus - neid garaaže on seal ju meeletult, kuidas me need kõik kokku loeme. Õnneks tuli varsti arusaam, et üles tuleb otsida punaselt märgitud garaažid ja ainult nende uksed kokku lugeda. Uh, asi läks kordades lihtsamaks...Kuni meenus, et Arne on meil värvipime ja ta ju neid hooneid sealt kaardilt ei erista. Kuna liikusime koos Soosambla ja Rae Rebijatega ning esimestel samuti värvipime pundis, siis otsustusime koopereeruda ning tegime uued tiimid. Kuigi mul ametlikult värvipimedaid punti ei sattunud, tahtsid uued liikmed esimese punase ristküliku vahele jätta, kuid õnneks sain õigel ajal jaole ja kõik laabus kenasti. Uksed loetud, jõudsime järgi oma teisele tiimile ja kogunemisalasse jõudsime üsna esimeste seas. Kolmandat satsi tuli üllatavalt kaua oodata, päris mitmed olid juba lahkunud, kuni nad lõpuks saabusid. Mitmekordne arvutustulemus andis kokku summaks 202 ja punkt kirja.
Järgnes rattaetapp, millel esialgu polnud väga vigagi; suhteliselt ruttu viidi meid linnast loodusesse. Antud rajalõiku jäi ka kogu etapi visuaalselt minu lemmikpunkt - nr 11 (41), viimane punkt enne rattarallit. Kahjuks ühtegi fotograafi sinna ei jõudnud, aga punkti jõudes oli mõnusalt ilus vaatepilt liivaküngastele, mille harjal tol hetkel just üks tiim jooksis.
Ja siit edasi läks asi seikluseks - algas rattaralli. Uh, kuidas mulle üldse see asi ei meeldi. Nikerdamist nii palju ja eksimisoht piisavalt suur. Meid oli koos vist vähemalt 5-6 tiimi ja keegi juba künka otsas tegi valjuhäälse avalduse, et laske nüüd Raul ette. Algus oli paljulubav, kuid asi muutus mingi hetk Mehed ei nuta sketšiks, kus seltskond arste sanatooriumi trepil edasi-tagasi üles-alla käivad. Vot täpselt niimoodi ka meie mass liikus. Olime vältimas auringi tegemist, kui vastu tuli oranž The North Face/Sportland tiim, mille peale arvati ka, et ikka tuleb teisele poole sõita ja keerasime ka otsa ringi. Sõitsime nö originaal ralli teed pidi, kuni mõttepausi pidavatele oranžidele järgi jõudsime. Siis nad leidsid, et ikka on õigem tagasi minna, me jäime mõtlema, vähemalt üritasime aru saada, kus me üldse oleme. Enam ei mäletagi, kas me ka korra tagasi läksime, igal juhul jõudis ühel hetkel mingi tiim järgi ja koos läksime uhkele autiirule. Sai seal majade vahel ka üks edasi-tagasi tupiku ots tehtud.
Kui taas tuttavale teele jõudsime, oli rahvast juba kordades rohkem liikumas. Kui lõpuks jõudsime kauaotsitud punkti (vaheaegade järgi kulus meil selleks kõigest 60min :)), oli rahvast nagu murdu. Selgus, et seal on juba kõik risti-rästi läbi sõidetud, kuid punkti ei ole leitud. Ei teagi, kas keegi helistas lõpuks korraldajatele või imbus kuskilt massist info, et punktist on järgi ainult tross ja muu osa on keegi endaga kaasa viinud. Ma olen aastast 2004 sügis xdreamil osalenud, kuid minu meelest pole varasemalt kordagi punkti ära varastatud. Meile oli see tegelikult rõõmustav uudis, sest kui punkti ei ole, siis punkti jõudmise ja punktist mineku etapiaeg võetakse lõpuajast maha. Loogish!
Kuigi kaardi järgi läks veel rattaralli edasi, lõpetati see jama ning korraldati "Roheliste rattamatk vol. 2" Vasula järve äärde. Paraku polnud selle leidmine kõige lihtsam ning mingi tee juures otsustasime taaskord Soosambla ja Rae Rebijatega pundistuda ning kuhugi metsateed pidi minna. Iseenesest oli suund õige, kuid jõudsime lõuna asemel põhja poolsesse järve otsa. Kena ragistamine ratas seljas järveäärses võsas, kuni lõpuks teele välja murdsime. Loomulikult oli see "otsetee" üsnagi vale otsus, sest kogu rattamatka seltskond oli juba punkti jagu meist ees. Aga kuna eelmine punkt oli puudu, siis ei olnud sellest hullu midagi - see aeg nagunii arvesse ei lähe.
Ülejäänud rattaetapp oli suhteliselt kimamine väikeste haakidega metsavahele. Palju emotsiooni tekitas 300m valesti paigutatud kurikuulus pajupuu punkt, kus A-raja esiotsa tiimi üks liige suisa sajatas "Laske veel algajaid planeerima!" Muig :) Jaak käsutas kiirelt edasi, sest olime jõudnud kannule oma põhirivaalile. Koos jõudsimegi vahetusalasse, kus tegelikult toimus hajutus. Arne juba jooksis teistele järgi, kui ma hõikasin Jaagule, et meil tuleb ju kanuu. Järgnes tüüpiline küsimus: "Britt, oled sa kindel?" Õnneks olin kindel ja suutsin ka Jaagu ära veenda ning hõikasime Arne tagasi. Kanuus läksime kõige pealt vastuvoolu (67, 120, 121) ning punkte noppis seekord Arne. Alumisi punkte läks mingite segaste asjaolude tõttu ta jala võtma. St punkti 75 randusime juba vastaskaldale ja sealt ta kihutas edasi 76 poole. Kui esialgu tundus see võib olla on tõesti hea mõte, siis oma 7min hiljem muutusin kärsituks ja 3min hiljem olin suhteliselt meeleheitel ja veendunud, et sai väga vale otsus tehtud. Jaak aga muudkui chillis ja soovitas rahulikult ilma nautida. Juba tuligi üks tiim kanuuga tagasi (nad on ka eriti osavad kanuutajad), kuid Arnet ikka veel ei paistnud. Õnneks ei pidanud siiski enam pikalt ootama ning sai vahetusse sõidetud.
Jooksuetapp oli aeg-ajalt kergelt Tallinna teisipäevaku moodi, kus hilisematel alustajatel jääb üle ainult õige sissetrambitud tee leida, mis siiski ei tähenda, et puusse ei või panna. See oli ka vist kõige-kõige porisem rajaosa, ikka kohe poole sääreni mudas. Siinkohal kiitus rajameistrile, et kena kraavike oli lõppu sätitud, sai tossud puhtaks.
Meie põhirivaal, Areal segatiim, oli teise kaardiga ehk kui meie jooksime, siis nemad kanuutasid. Hoolimata hajutusest olime nii täpsed, et viimasele rattaetapile läksime taas koos. Üsnagi ebamugav ja rutiinne sõit tugevas külg vastutuules. Ühe vea tegime punkti 36 minekuga, kus üks tee liiga vara alla keerasime ning suurema ajakulu tekitasime luugialuse punkti otsimisega. Seal olles jõudis meile väga mitu tiimi järgi, kellega võtsime koos punktid 41 ja 42 Rauli vedamisel. Ruttu ratta selga, punkt laevalt ja kiire etapivahetus rattaalas.
Lõpuni oli veel jäänud ~1km jooksu ning 2 lisaülesannet. Jaagul oli kindel plaan, et viimasesse lisaülesandesse peame liidritena jõudma. Paraku läks meil esimeses lisaülesandes konkurentidest nõks kauem aega. Seal tuli ühel trossil jõkke sõita, meil tegi seda Jaak, ning teisel köisredelist kaarsillalt alla ronida, oma 30m ujuda ning võrkupidi kaldale ronida. Kui Jaak oligi nobedam, siis Arnel läks veidi rohkem aega ja nii jõudsime torni teistena. Loomulikult suutsin ma veel lõpus meid keelualasse vedada, kus õnneks üks jubalõpetanud tiim meid sellest teavitas. Kiirelt tagasi Raekoja platsile ja torni otsa ja finishisse. Tehtud! Lõpuaeg 5h 22min, kilomeetreid 60 kanti.
Mina olin juba raja peal unustanud, et Areal meist erineva garaaži punkti võttis, kuid Jaagul oli meeles ja enam kui kindel, et meil on õige. Nii oligi, nemad said 15min trahvi, mis tõstis meid ettepoole. Samas ei olnud veel teada, mis ajad tulevad siis, kui need excelist läbi lastakse. Kui lõpuks tulemusi nägime, siis olime väga meeldivalt üllatunud, et platseerusime üldarvestuses 3ndale kohale ja segaste I koht oli kirss tordil. Milline tulemus! Ükskord soosib excel ka meid või siis olime tõesti seekord päriselt ka tugevad, sest väidetavalt õnn soosib tugevamaid :) Hurraa!!!
Juba stardis aeti pea korralikult sassi. Peale esimest punktivõttu tuli lahendada lisaülesanne - leida ovaaliga märgitud ala seast garaažiuste summa. Kiiruga lugedes jäi märkamata kõige olulisem nüanss ning esimesed mõned sajad meetrid jooksin korralikus hämmingus - neid garaaže on seal ju meeletult, kuidas me need kõik kokku loeme. Õnneks tuli varsti arusaam, et üles tuleb otsida punaselt märgitud garaažid ja ainult nende uksed kokku lugeda. Uh, asi läks kordades lihtsamaks...Kuni meenus, et Arne on meil värvipime ja ta ju neid hooneid sealt kaardilt ei erista. Kuna liikusime koos Soosambla ja Rae Rebijatega ning esimestel samuti värvipime pundis, siis otsustusime koopereeruda ning tegime uued tiimid. Kuigi mul ametlikult värvipimedaid punti ei sattunud, tahtsid uued liikmed esimese punase ristküliku vahele jätta, kuid õnneks sain õigel ajal jaole ja kõik laabus kenasti. Uksed loetud, jõudsime järgi oma teisele tiimile ja kogunemisalasse jõudsime üsna esimeste seas. Kolmandat satsi tuli üllatavalt kaua oodata, päris mitmed olid juba lahkunud, kuni nad lõpuks saabusid. Mitmekordne arvutustulemus andis kokku summaks 202 ja punkt kirja.
Järgnes rattaetapp, millel esialgu polnud väga vigagi; suhteliselt ruttu viidi meid linnast loodusesse. Antud rajalõiku jäi ka kogu etapi visuaalselt minu lemmikpunkt - nr 11 (41), viimane punkt enne rattarallit. Kahjuks ühtegi fotograafi sinna ei jõudnud, aga punkti jõudes oli mõnusalt ilus vaatepilt liivaküngastele, mille harjal tol hetkel just üks tiim jooksis.
Ja siit edasi läks asi seikluseks - algas rattaralli. Uh, kuidas mulle üldse see asi ei meeldi. Nikerdamist nii palju ja eksimisoht piisavalt suur. Meid oli koos vist vähemalt 5-6 tiimi ja keegi juba künka otsas tegi valjuhäälse avalduse, et laske nüüd Raul ette. Algus oli paljulubav, kuid asi muutus mingi hetk Mehed ei nuta sketšiks, kus seltskond arste sanatooriumi trepil edasi-tagasi üles-alla käivad. Vot täpselt niimoodi ka meie mass liikus. Olime vältimas auringi tegemist, kui vastu tuli oranž The North Face/Sportland tiim, mille peale arvati ka, et ikka tuleb teisele poole sõita ja keerasime ka otsa ringi. Sõitsime nö originaal ralli teed pidi, kuni mõttepausi pidavatele oranžidele järgi jõudsime. Siis nad leidsid, et ikka on õigem tagasi minna, me jäime mõtlema, vähemalt üritasime aru saada, kus me üldse oleme. Enam ei mäletagi, kas me ka korra tagasi läksime, igal juhul jõudis ühel hetkel mingi tiim järgi ja koos läksime uhkele autiirule. Sai seal majade vahel ka üks edasi-tagasi tupiku ots tehtud.
Kui taas tuttavale teele jõudsime, oli rahvast juba kordades rohkem liikumas. Kui lõpuks jõudsime kauaotsitud punkti (vaheaegade järgi kulus meil selleks kõigest 60min :)), oli rahvast nagu murdu. Selgus, et seal on juba kõik risti-rästi läbi sõidetud, kuid punkti ei ole leitud. Ei teagi, kas keegi helistas lõpuks korraldajatele või imbus kuskilt massist info, et punktist on järgi ainult tross ja muu osa on keegi endaga kaasa viinud. Ma olen aastast 2004 sügis xdreamil osalenud, kuid minu meelest pole varasemalt kordagi punkti ära varastatud. Meile oli see tegelikult rõõmustav uudis, sest kui punkti ei ole, siis punkti jõudmise ja punktist mineku etapiaeg võetakse lõpuajast maha. Loogish!
Kuigi kaardi järgi läks veel rattaralli edasi, lõpetati see jama ning korraldati "Roheliste rattamatk vol. 2" Vasula järve äärde. Paraku polnud selle leidmine kõige lihtsam ning mingi tee juures otsustasime taaskord Soosambla ja Rae Rebijatega pundistuda ning kuhugi metsateed pidi minna. Iseenesest oli suund õige, kuid jõudsime lõuna asemel põhja poolsesse järve otsa. Kena ragistamine ratas seljas järveäärses võsas, kuni lõpuks teele välja murdsime. Loomulikult oli see "otsetee" üsnagi vale otsus, sest kogu rattamatka seltskond oli juba punkti jagu meist ees. Aga kuna eelmine punkt oli puudu, siis ei olnud sellest hullu midagi - see aeg nagunii arvesse ei lähe.
Ülejäänud rattaetapp oli suhteliselt kimamine väikeste haakidega metsavahele. Palju emotsiooni tekitas 300m valesti paigutatud kurikuulus pajupuu punkt, kus A-raja esiotsa tiimi üks liige suisa sajatas "Laske veel algajaid planeerima!" Muig :) Jaak käsutas kiirelt edasi, sest olime jõudnud kannule oma põhirivaalile. Koos jõudsimegi vahetusalasse, kus tegelikult toimus hajutus. Arne juba jooksis teistele järgi, kui ma hõikasin Jaagule, et meil tuleb ju kanuu. Järgnes tüüpiline küsimus: "Britt, oled sa kindel?" Õnneks olin kindel ja suutsin ka Jaagu ära veenda ning hõikasime Arne tagasi. Kanuus läksime kõige pealt vastuvoolu (67, 120, 121) ning punkte noppis seekord Arne. Alumisi punkte läks mingite segaste asjaolude tõttu ta jala võtma. St punkti 75 randusime juba vastaskaldale ja sealt ta kihutas edasi 76 poole. Kui esialgu tundus see võib olla on tõesti hea mõte, siis oma 7min hiljem muutusin kärsituks ja 3min hiljem olin suhteliselt meeleheitel ja veendunud, et sai väga vale otsus tehtud. Jaak aga muudkui chillis ja soovitas rahulikult ilma nautida. Juba tuligi üks tiim kanuuga tagasi (nad on ka eriti osavad kanuutajad), kuid Arnet ikka veel ei paistnud. Õnneks ei pidanud siiski enam pikalt ootama ning sai vahetusse sõidetud.
Jooksuetapp oli aeg-ajalt kergelt Tallinna teisipäevaku moodi, kus hilisematel alustajatel jääb üle ainult õige sissetrambitud tee leida, mis siiski ei tähenda, et puusse ei või panna. See oli ka vist kõige-kõige porisem rajaosa, ikka kohe poole sääreni mudas. Siinkohal kiitus rajameistrile, et kena kraavike oli lõppu sätitud, sai tossud puhtaks.
Meie põhirivaal, Areal segatiim, oli teise kaardiga ehk kui meie jooksime, siis nemad kanuutasid. Hoolimata hajutusest olime nii täpsed, et viimasele rattaetapile läksime taas koos. Üsnagi ebamugav ja rutiinne sõit tugevas külg vastutuules. Ühe vea tegime punkti 36 minekuga, kus üks tee liiga vara alla keerasime ning suurema ajakulu tekitasime luugialuse punkti otsimisega. Seal olles jõudis meile väga mitu tiimi järgi, kellega võtsime koos punktid 41 ja 42 Rauli vedamisel. Ruttu ratta selga, punkt laevalt ja kiire etapivahetus rattaalas.
Lõpuni oli veel jäänud ~1km jooksu ning 2 lisaülesannet. Jaagul oli kindel plaan, et viimasesse lisaülesandesse peame liidritena jõudma. Paraku läks meil esimeses lisaülesandes konkurentidest nõks kauem aega. Seal tuli ühel trossil jõkke sõita, meil tegi seda Jaak, ning teisel köisredelist kaarsillalt alla ronida, oma 30m ujuda ning võrkupidi kaldale ronida. Kui Jaak oligi nobedam, siis Arnel läks veidi rohkem aega ja nii jõudsime torni teistena. Loomulikult suutsin ma veel lõpus meid keelualasse vedada, kus õnneks üks jubalõpetanud tiim meid sellest teavitas. Kiirelt tagasi Raekoja platsile ja torni otsa ja finishisse. Tehtud! Lõpuaeg 5h 22min, kilomeetreid 60 kanti.
Mina olin juba raja peal unustanud, et Areal meist erineva garaaži punkti võttis, kuid Jaagul oli meeles ja enam kui kindel, et meil on õige. Nii oligi, nemad said 15min trahvi, mis tõstis meid ettepoole. Samas ei olnud veel teada, mis ajad tulevad siis, kui need excelist läbi lastakse. Kui lõpuks tulemusi nägime, siis olime väga meeldivalt üllatunud, et platseerusime üldarvestuses 3ndale kohale ja segaste I koht oli kirss tordil. Milline tulemus! Ükskord soosib excel ka meid või siis olime tõesti seekord päriselt ka tugevad, sest väidetavalt õnn soosib tugevamaid :) Hurraa!!!
 |
| Foto: Meelis Toom |
Korraldajate video kokkuvõte: https://www.youtube.com/watch?v=DE7AuCbri9I
