Novot siis, nüüd on see asi ka olemas. Polnudki mitte kunagi varem võistluste tulemuseks disklahvi saanud. Natuke nõme on, et pingutad 3h 42 ning preemiaks saad the-best-prize-ever, mida vist üldse annab saada, aga arvestades meie juhtumiste ajalugu, siis oligi see veel komplektist puudu. Ok, katkestanud ka pole, aga see on ainult enda teha ehk siis otseselt ei kuulu kategooriasse.
 |
| Foto: Meelis Toom |
11 aasta jooksul oleme piisavalt kohtunikelt "peksa saanud" ja testinud nende reeglite järgmine vs kaastunne+inimlikkus võimekust ning tuleb tunnistada, et siiani on nad halastamatult hästi oma tööd teinud. Iseasi, kas kõik reeglid ja karistused on mõistlikud või tuleks mõni asi leebemaks teha. Aga ega enne ei teagi, kui pole juhtumit tekkinud. Näiteks korrigeeriti vahetusala punkti võtmata jätmine 45min pealt 15min peale, tiimi kohta.
Mis siis me valesti tegime? Olles läbinud väikese ringiga esimesed kohustuslikud vaba järjekorra valikuga 3 jooksupunkti Paldiski Muula mägedes, tuhlanud neljas mahajäetud majas, kus sai akendest sisse-välja hüpata, aia alt ronida (see oli kiireim tee ühte sinisesse majja), peaaegu pihta saanud alla pudeneva lae materjaliga (ma tõesti loodan, et keegi sealt teiselt korruselt läbi ei kukkunud, alt oli päris kole vaade, kui rahvas ülemisel korrusel jooksis; neid keda saime, ka hoiatasime, aga põhimass oli ju alles tulemas).
 |
| Põrand, millel joostes alumisel korrusel lage pudenes. Foto: Meelis Toom. |
Ratta vahetusalasse jõudsime vist täitsa esimestena. Kohe-kohe oli kannul Sportlandi tiim ja pika sirge lõppu jõudsimegi koos. Kuna tempomehed enamasti kaarti ei loe, siis võeti korraks hoog maha ja küsiti kuhu edasi ning saanud tagant poolt vastuseks, et mööda autoteed edasi kuni lõpuni ja siis vasakule, siis nii me liikusime. Enne raudteed nägime kollaste vestidega istuvaid kohtunikke ja kui raudtee ääres taaskord kaardilugejaid oodati, et kuhu edasi, siis teatas Jaak, et tulime läbi keeluala. Kerge arutelu jooksul jõudis ka järgi Rae Rebijate tiim, kes samuti küsis, et miks me kihutame ja läbi keeluala sõidame. Kuna kohtunikud midagi ei öelnud ega teinud, siis arvati, et vast halval juhul saame trahvi, heal juhul ei juhtu midagi. Märgistus kaardil polnud ka just väga üks-üheselt arusaadav, eriti arvestades võistlusmomenti, kaartide trükkimistäpsust ja loetavust. Alles pärast lõpetamist ja žürii otsust saime teada, mis on meie karistus :)
Tegelikult ma ei teagi, kas need samad kohtunikud oleks pidanud kohe meile seal samas disklahvi tegema, kuna tulime mööda keeluala, informeerima meid ning saatma tagasi, või siis jah, istuma kulmugi liigutamata. Ma küll ei tea, kas üldse on lubatud tagasi minna ja viga parandada? Kui ei ole, siis võiks ju öelda ja tiim saab ise otsustada, kas teevad võistluse niisama lõpuni või tulevad maha. Või kuidas üldse tuvastada, kes ja kus rikub keeluala? Sesmõttes on GPS anduritega tiimid jah jälgitavad, aga ülejäänud? Ja kui keeluala on kuskil metsas, siis saad loota ainult oma südametunnistuse ja tähelepanelike kaasvõistlejate peale.
Kui nüüd lugeda Paldiski võistluse juhendit, siis on seal tõesti punaselt ja suurelt kirjas:
Keeluala on KEELUALA, selle reegli rikkujad seavad seekord tõsiselt ohtu oma tervise ja elu.
Ei oleks ju raske korrata infot, mis juhtub, kui läbid keeluala. Oma elu seame tegelikult kogu etapi vältel ohtu. Ja kui see teerist oli nii ohtlik (ma ei tea, kas hoiatuses mainitud keeluala all mõeldi ka antud teeristi), siis oleks võinud ju ohtu ennetada ja ühe kohtuniku suunajaks panna. Ikka eksitakse isegi, kui kaardil on see koht keelualaks märgitud. Üks kohtunik vähem sinna raudtee juurde ja teine sinna teeristi ette. Loomulikult ei saa nüüd kõiki keelualasid turvama ja mehitama hakata, aga sellised kahtlasemad ja teedega seotud kohad võiks olla paremini läbi mõeldud. Nii edaspidiseks mõtlemiseks :)
Edasi liikusime kolmekesi - Sportland, Rebijad ning meie. Ilmselgelt olin mina kõigist meist nõrgim rattasõitja, vähemalt pehmemal pinnasel. Seega jäin teistest mereäärsel liivasel pinnasel kanuualasse sõites aega mööda maha. Arne pakkus välja, et ma võtaks kummiga sleppi ja kuigi ma ei ole varem kordagi seda adregaati katsetanud otsustasin proovida. Sain vist mõnedkümned meetrid sõita enne kui üle nipli lendasin. Ma lasin kummi liiga hilja lahti ning liiv tõmbas esiratta risti. Õnneks oli seekord pinnas pehme ja pääsesin kriimustatud küünarnuki, valusa õla ja puusaga. Küll aga valutas mõnda aega pea (ja tegelikult ka peale võistlust), mis sai kukkumisel korraliku maamatsu. Nii et selle hooaja rattakukkumine on ka nüüd checked.
Kanuu etapp midagi erilist polnud. Kuna mere ääres ongi keeruline midagi huvitavat teha, siis õnneks ei oldud sellega üle pingutatud, 4km oli piisavalt piisav distants. Ilmselgelt tundsime kanuus Jaagust puudust, kui ta punktid 15-16 jooksuga võttis, kuid siiski saabusime nõks enne tema tulekut kanuualasse tagasi.
 |
| Foto: Meelis Toom |
Jätkuval rattaetapil tõstis Sportlandi tiim tempot ning sai väikese edumaa enne punkti 18. Millegi pärast ei suutnud ei nemad ega meie koos Rebijatega seda kohe leida, vaid kulutasime piisavalt aega. Mingi hetk saadi aru, et oleme liiga kaugele tulnud ja tagasisõites nägimegi Sportlandi Andreid võsas rõõmustamas, et see on küll mu elu teine punkti leid :) Punktist lahkudes jõudsid meile ka järgi SysPrint1 ja Värska poiste tiim, nii et kogu edumaa oli hetkega kadunud.
Rattasõidule oli vahele pitkitud lisaülesanne, kus teatud maaalale oli peidetud kolm punkti, mille otsimise tegime üldiselt suure tiimitööna. Päris jooksult kõike kohe kätte ei saanud, veidike tuli edasi-tagasi seigelda. Vahetult enne alasse jõudmist suutsin end veel korra rattaga pikali visata, seekord küll küljele, kuid piisavalt valusalt põlve paistetusse ja kriimustustesse kukkuda.
Enne hajutatud jooksuetappi tuli veel kruusateel rattaga kihutada, sest me ju ei saanud teistest tiimidest maha jääda. Mina jäin jällegi viimaseks ja vaikselt hakkasin teistest natuke maha jääma. Ma küll olen kordades Jaagust rohkem ratast sõitnud, aga ju siis füsioloogiline erinevus ikkagi teeb vahe sisse. Võis siis tõesti on mul kehvad rehvid kruusal sõitmiseks nagu Arne hiljem kommenteeris. Igal juhul juhtus nii, et hoopis Sys-i Sergei ootas mu järgi ja vedas Jaagule sappa ja spurtis oma tiimile järgi. Kniks!
Kuigi jooksuga oli hajutus, siis üldiselt jõudsid kõik tagasi vahetusalasse koos. Väikese vahega sai eest ära Sys-i poisid, meie järgnesime koos Värska ja Rebijatega. Siinkohal kiitus korraldajatele, et seekord oli legend lihtsasti mõistetav, et mis järjestuses paaritu/paaris number peavad ringi tegema. Saime ju meie trahvi Kiviõlis samasuguse hajutuse korral, kus me võtsime ringid vales järjestuses ja kellegi kaebuse peale nii etapi üldvõidust ilma jäime.
Jooksule järgnes taas rattaetapp, kus tuli leida punktid tuulikute juurest. Veidi keerulisemaks tegi väikeste teede puudumine kaardilt. Võtsime punktid järjestuses 111, 112, 110, 109. Mitte küll kõige optimaalsem järjestus, aga seekord sai nii. Sportlandil õnnestus need punktid kõige osavamalt noppida ning said piisava edumaa. Meie liikusime koos Värska ja Rebijatega.
 |
| Foto: Meelis Toom. |
Tuulikute juurest väntasime Pakri tuletorni, kus sealse lisaülesande tegi Jaak - korralik trepijooks torni tippu, sealt punkt võtta ja siis alla laskuda.
 |
| Pakri tuletorn. Foto: Meelis Toom. |
 |
| Tuletorn seest. Foto: Meelis Toom. |
Veel kiire väikese trikiga tiimipilt ja siis kaks rattapunkti pankranniku pealt enne vahetusala. Rebijad olid torni ja pildi kiiremini teinud ja eest ära saanud. Meid jälitasid Värska poisid, kes siiski järgi jõudsid ja eest läksid. Kas meie tõstsime tempot või nendel langes, igal juhul jõudsime vahetusalasse koos. Poisid panid kohe spurtima, Jaak hõikas mulle järgi, et oota, võtame rahulikult. Jaagule oli liiga teinud trepijooks, Arnel olid kerged krambid rattatempo tegemisest ja Jaagu vedamisest. Pealegi keegi tagant kohe järgi ei tulnud, Sys oli ka vist tempo maha tõmmanud, sest nende põhieesmärk, et Värska ei võidaks, oli teiste poolt juba täidetud ja hooaja üldvõit käes.
Kuna Sportland oli juba varem kohal ja juba uurimas, mis karistuse tuleb, saime sel hetkel veel vastuseks, et žürii otsustab. Tuli jackpot - disklahv :)
Tore oli tõdeda, et kõik, kes sellest kuulsid, arvasid, et see on natuke julm karistus, aga reeglid on reeglid. Mind see otseselt ei muserdanudki, pigem oli asi humoorikas. Pealegi oli segaste üldvõit meil juba enne etappi käes, sest esikoha põhiohustaja starti ei tulnud. Üldarvestuses 6 seast poleks me nagunii välja langenud. Ja tegelikult saime nüüd hoopis 4nda koha, kui oleks tulemus arvesse läinud, siis oleksime 5ndad olnud, vist.
Lihtsalt natuke tobe on pingutada pea 4 tundi ja siis su tulemus ei lähe arvesse. Eriti veel, kui see eksimus on tehtud juba 35. minutil. Aga lõpptulemust arvestades oligi see meie jaoks soodsam otsus, nii et lõpp hea, kõik hea.
 |
| Antud algkoosseisu viimane pilt, oli ütlemata toredad hooajad, kordumatud elamused ja emotsioonid, aitäh! Foto: xdream FB |
Korraldajate video kokkuvõte: https://www.youtube.com/watch?v=yPFmhp4GsLc
