Wengan - Stage Three

Stage Three oli ühelt poolt kõige rohkem ootatud etapp, sest siis on Wenganil joon all, aga teisest küljest kõige vähem meeldivam, sest siin tuli taaskord ujuda. Tagasihoidlikud 1,5km.
Teagi, kas supelungist või jalahaavast, mida tegelikult tuli kuivana hoida või lihtsalt rohkest võistlemisest (kõige tõenäolisemalt kõik eelnev kokku), aga mitte üldse ei tahtnud starti minna. Mingit entusiasmi ega põnevust polnud, sest midagi uut antud etapp ei näinud pakkuvat. Kõigest üks järjekordne stage race.

Lihtsamaks ei teinud ka 1h varem starti saabumine. Bussisõit oli 1h40min, mistõttu oli väga varajane äratus ja eriti nõmedaks tegigi liigselt vara kohale jõudmine. Tavaliselt oleme ikka max 30min enne jõudnud ja siis on kibe kiire ja aeg möödub lennates, aga nüüd siis kuidagi nii palju varem. Veidi oli ka segadus, et äkki tuuakse start varasemaks, kuid siiski jäädi ikkagi esialgse kava juurde. Nii me siis valmistusime ja passisime seal "kalda" peal.

Enne töö... Foto: korraldaja fotograaf

...siin puhkus. Foto: korraldaja fotograaf

Programm ise oli järgmine:
- ujumine 1,2km
- kajak 13km
- jooks 13km
- ratas 22,3km
- jooks+puzzle 2km (esialgu pidi olema 6,2km)

Seekordne tiimi tugevaima ujuja tiitel läks Joosepile ning preemiaks sai temast minu vedur. Vette jõudmiseks tuli ~80m paljajalu (või sokis, kuidas keegi) trepist alla joosta. 

Stardisirge. Foto: korraldaja fotograaf

Foto: korraldaja fotograaf

Foto: korraldaja fotograaf

Kusjuures vesi oli kõikidest varasematest ujumistest ja kajakitamistest kõige külmem. Mitte küll midagi karastavat, aga kui varvas vette jõudis, siis oli kerge ehmatus, et ei olegi supp, on kergelt leige :) Aga muidu oli ujumine nagu ikka, ei midagi märkimisväärset, üks pikem kulgemine. Kui eelmisel päeval oli päris vaevaline kajakist välja saamine, siis üsna sarnane tunne valdas peale ujumist kaldale ronimine, jalad olid üsna pehmed. Kokku läks ujumisele 30min ning distantsiks 1,2km.

Kõige ulmelisem stiilinäide by Sam, taamal Simone. Foto: korraldaja fotograaf

Vahetusala. Foto: korraldaja fotograaf

Kajak oli seekord mõistliku pikkusega ning paatkonnad komplekteerisime samamoodi, Joosep-Timmo ja mina-Rain. Vedamist jällegi ei kasutanud, vaid sõitsime ikka esimese paadi laines. Kuigi trajektoor oli edasi-tagasi, siis asja tegi põnevamaks liidrite nägemine ning konkurentidega vahe mõõtmise võimalus. Koondarvestuses kõik meie lähimad jälitajad olid meist eespool, mistõttu tuli piisavalt pingutada, et vähemalt säilitada praegune koht. Minule üllatusena sõitsime samal jõel, mille silla juures toimus meie teise video võtted. Tuli sõita sinna sillani ja siis tagasi vahetusalasse. Kokku 13,6km ja 1h46min.

Vaade sillalt. Teravam silm tuvastab ka erinevaid vedamistehnikaid. Foto: korraldaja fotograaf

Jooksuga keerati vinti korralikult peale. Üsna kohe hakkas ronima ja tundus, et lõppu ei tulegi. Muudkui kestis ja kestis ja nurk oli ka ikka väga vertikaali lähedale. Selles mõttes on sellised tõusud isegi paremad, sest ka liidrid sellistel tõusudel pigem kõnnivad ning vahe nii palju ei kasva. Mina olin taaskord kummis Timmo küljes ja tandemis sealt üles sammusime. Tänu vedurile ka murdumispunkti ei tulnud, vaid tuli lihtsalt ära kannatada ja mitte puhkust lubada. Mingi hetk jäi Rain meist ikka juba liiga palju maha ning hoolimata varasemast kummi keeldumisest vedas Joosep ta meile ikka järgi. Õnneks oli see tal ajutine nõrkushetk (kajakis sai tüürimisega piisavalt vatti ja vist jäi ka veidi energia nälga), sest nii pea kui tõusud vallutatud ja algas allamäge osa, siis taastus kenasti ära ja abi enam edaspidi ei vajanud. Jooksus olime taaskord keskmisest nobedamad ja jätkuvalt tunduvalt konkurentsivõimelisemad kui rattasõidus. Veidi üllatuslikult tuli vahetusala paar kilomeetrit varem kui alguses oli lubatud. Kokku tuli tugevad 11,22km ja 1h12min.

Järjekordne stiilinäide. Ei pea olema tipptasemel varustust :) Foto: korraldaja fotograaf.

Rattasõit kulges üsna varasemate päevade moodi. Vähem vedamist, rohkem isesõitu. Profiililt võib olla isegi rohkem sellist vähem pikka järsku ronimist, vaid pigem sellised väikesed sutsakad. Ühe pisikese komistuskukkumise suutsin ka ikkagi teha, aga jällegi ei midagi märkimisväärset. Kui üldiselt oli üsna rahulik liiklus, siis ühe tõusu lõpus Timmo kotkasilm tuvastas ühe konkurenttiimi taamalt ning ergutas kiiremini liikuma. Tuleb tunnistada, et suurt motivatsioonitõusu ei järgnenud, sest olin siiani pingutanud ja oli plaanis ka edasi pingutada. Kui olid sellised mõnusad tõusud (laskumisele järgnes aimatava lõpuga tõus), siis uhasin vahel isegi poistest mööda ja täitsa nautisin seda pingutust :) Küll aga jah, kui tuli ikkagi pikem ronimine, siis inerts hakkas kaduma ja poisid lükkasid aeg-ajalt hoogu juurde. Õnneks neid tõuse siiski enam palju polnud. Ühel asfaldilt aiamaa teele järsult keerates sõitis korralikult rajalt välja Rain; kurv tuli vist veidi ootamatult. Seekord oli nalja ja üllatust rohkem kui kriime. Vahetusalasse jõudsime siiski jälitajatest varem ja teades meie jooksutempot, siis ma enam väga kohalanguse pärast muret ei tundnud. Ainuke faktor x oli lisaülesanne puzzle. Kokku ratast 22km ja 1h11min.

Kuigi jooks pidi tulema lühike (varasema 6,2km asemel oli lühendatud distantsi 4,2km), pookisin end ikkagi Timmo külge. Rohkem ka motivatsiooni eesmärgil. Mõnesaja meetri pärast jõudsime lisaülesande alasse, kus tuli kokku panna päris suurte tükkidega pilt.

Foto: korraldaja fotograaf

Üks minu lemmikülesannetest :) Foto: korraldaja fotograaf

Vähem kui 40sekundit hiljem oli pilt koos ja sai jätkata lõpuspurdiga. Õnneks või õnnetuseks oli jäänud veel taas mõned sajad meetrid kuniks ületasime lõpujoone. Lühendatud jooksu etapp oli veel lühem kui lubatud ning kokku tuli ~800m ning 4min koos lisaülesandega.
Kokku tuli lühem tööpäev, kõigest 48,5km ja 4h58min.

Kui hommikul oli täiesti no-go starti minemise osas, siis lõpetades oli küll hea meel, et sai ausalt kõik lõpuni tehtud ja pingutus taaskord rohkem kui viisakas. Ja rehvid pidasid vastu! Õnneks jalahaav pidas ka end hästi üleval ega andnud tunda. Kuna finišis on alati meditsiini ekipaaž, siis kasutasin võimalust ja lasin puhastada oma haava. Arstionu võttis asja tõsiselt ja tegi korralikult valu. Urgitses süstlanõelaga ja pingistas ja puhastas, nii et sai lausa valust paar pisarat poetatud. Puhas side peale ja kaasa õpetussõnad, et hoia nüüd 3 päeva kinni ja lase puhata. Vahemärkusena võib öelda, et võtsin sideme pealt juba sama päeva õhtul, sest valu oli liikudes kannatamatu ja arvasin, et side on jäänud haava külge kinni ja tahtsin näha, mis seal toimub.

Iga tiim sai lõpus sellise 4-ks jagatava auhinna. Foto: korraldaja fotograaf.

Lõpp oli kole-ilus. Ise ka ei uskunud, et kõik need etapid said läbi tehtud. Ja üsna viisaka tulemusega. Ja ühes tükis ilma suuremate vigastustega. Ja et vaim ja füüsis vastu pidas. Võiks öelda, et kergelt isegi uskumatu. Kõigi võistlejate nägudes oli näha kergendust ja rahulolu, et taas üks võistlustesari on seljatatud. Järgmine päev ei pea jälle starti minema, saab hoopis pakkida. Kes kojusõiduks, kes jätkab võistlemist. Minule oli kõik see üks korralik treening ja sissejuhatus finaalürituseks.

Raja profiil kella järgi:

Tulemused:

Stage Three tulemused

Koondtulemus kirjas.